
Logi saun
Tallinna kesklinnas asuva kogukondliku Logi sauna vedurid, arhitektid ja kütjad Kaisa Sööt, Margit Säde, Regina Viljasaar-Frenzel ja Liina-Liis Urke vestlevad Diana Droboti ja Linda Li Arroga talupojatarkuse rakendamisest linnakeskkonnas, koostööst avaliku sektoriga ning julgusest linnaruumi sekkuda.

Mis on arhitekti töö tulemus?
Kaksteist bürood, arhitekti ja kollektiivi vastasid küsimusele, mis on arhitekti töö tulemus. Vastuseid saadavad pildid töökohtadest ja tabamused, kus arhitekti töö tulemus kõige paremini välja paistab.

Garbage Kids
Garbage Kids on puuseppadeks hakanud arhitektide kollektiiv. Nende praktika peamine tõuge on frustratsioon ühiskonna suhtes, mis mis kestmise asemel ajab taga kasvu ning soodustab ja kiidab piiratud ressurssidega maailmas takka ületarbimist. Vastuseks sellele kasutavad nad traditsioonilisi käsitöötehnikaid ja rahvatarkust, et luua esemeid leitud materjalidest, näiteks murdunud okstest, vanametallist ja mahajäetud karjääridest pärit kividest. Garbage Kidsi praktika on intuitiivne, uuriv ja vabaduse poole püüdlev.

Kohvipaus. Kalve
Üks kohvi, saia-pirukat ja tooli-lauda pakkuv koht on end esoteerikapoe ja Reval Cafe vahele Pärnu maanteel sisse seadnud. Arhitekt Boris Tšernovi projekteeritud, 1937. aastal valminud kuuekorruselise elamu ärikorrusele. Tagasihoidlikult taanduvast uksest sisse astudes leian eest lihtsa kolmetoonilise ruumi: hall, pähklipruun ja Isabella valge. Betoon, puit, krohv, pisut metalli.

Nagu kuuma kartulit
Riia toiduturud – alates suurematest turuhoonetest ja lõpetades hajutatud tänavaputkadega – pakuvad korralikku arhitektuurilist kõhutäit, kirjutab Ieva Zībārte.

Arvi Andersoni nipid kõhu täis saamiseks
Tänasesse külma päeva sobib üks pho supp küll imehästi. Ma pole ise Vietnamis käinud, kuid on tore, kui minu pakutud maitsed viivad kellegi teise tuttavasse kohta. Kas pole mitte soodne viis kiireks rännakuks? Pho maitseid suunavad mitmesugused vürtsid: ingver, tähtaniis, küüslauk, nelk, tšilli, miks mitte ka fenkol ja köömned. Hea puljong ja vahetult enne serveerimist

Elke Krasny. Hooletöö arhitektuuris
Hanna Eliise Kitter ja Saskia Krautman vestlevad Elke Krasnyga sellest, miks meil on arhitektuuris tarvis kriitilise hoole vaatenurka.

Mis on arhitekti töö tulemus?
Kaksteist bürood, arhitekti ja kollektiivi vastasid küsimusele, mis on arhitekti töö tulemus. Vastuseid saadavad pildid töökohtadest ja tabamused, kus arhitekti töö tulemus kõige paremini välja paistab.

Garbage Kids
Garbage Kids on puuseppadeks hakanud arhitektide kollektiiv. Nende praktika peamine tõuge on frustratsioon ühiskonna suhtes, mis mis kestmise asemel ajab taga kasvu ning soodustab ja kiidab piiratud ressurssidega maailmas takka ületarbimist. Vastuseks sellele kasutavad nad traditsioonilisi käsitöötehnikaid ja rahvatarkust, et luua esemeid leitud materjalidest, näiteks murdunud okstest, vanametallist ja mahajäetud karjääridest pärit kividest. Garbage Kidsi praktika on intuitiivne, uuriv ja vabaduse poole püüdlev.

Rein Einasto
Rein Einastoga vesteldes avaldub interdistsiplinaarsuses midagi enamat kui erinevate oma ala ekspertide eesmärgistatud koostöö. Selle tähendus on pigem kultuuriline kui projektipõhine: ühiselt jagatud ühiskondliku vastutuse võtmine, ühistegevuse mõtestamine või ka kasutades Einasto mõistet – ühisvaimus olemine.

Mis on arhitekti töö tulemus?
Kaksteist bürood, arhitekti ja kollektiivi vastasid küsimusele, mis on arhitekti töö tulemus. Vastuseid saadavad pildid töökohtadest ja tabamused, kus arhitekti töö tulemus kõige paremini välja paistab.

Nagu kuuma kartulit
Riia toiduturud – alates suurematest turuhoonetest ja lõpetades hajutatud tänavaputkadega – pakuvad korralikku arhitektuurilist kõhutäit, kirjutab Ieva Zībārte.

Elke Krasny. Hooletöö arhitektuuris
Hanna Eliise Kitter ja Saskia Krautman vestlevad Elke Krasnyga sellest, miks meil on arhitektuuris tarvis kriitilise hoole vaatenurka.

Milleks uurida Rail Balticut?
Igasugune uus tehniline taristu tuleks kavandada nii, et see toimiks ühtlasi sotsiaalse taristuna, kirjutab Mattias Malk.

Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel
Kommunismiohvrite memoriaali minimalistlik suurejoonelisus ja arhetüüpne kuvand kõnetavad, isegi vapustavad vaatajat, kirjutab Leonhard Lapin.

Liiguta mind
Mõjusa vormikeelega lummuslik väljak köidab tähelepanu, haarab mängu ja uurib kasutaja valmisolekut ruumiloomes osaleda. Võru keskväljaku lahendus erineb teistest EV100 „Hea avaliku ruumi“ programmi väljakutest mustvalge värvigamma ja jõulise geomeetria poolest. Võrudele, kaartele ja ratastele on üles ehitatud kogu linnaliste elementide süsteem.

3 maja. 3 küsimust. Maja Naujoji Vilnias
Madli Kaljuste küsis kolme Baltikumi eramaja kohta nende arhitektidelt kolm küsimust. Kuidas te jõudsite lõpliku otsuseni selle maja puhul betooni kasutada? Kas protsessi käigus kaalusite ka muid alterntiive? Selgitage palun betooni erilist rolli projektis. Kas oli konkreetseid detaile, tehnilisi lahendusi

Betooni paradoks
Betoon on ajas vastupidav, kuid ressursimahukas. Seetõttu peame keset kliimakriisi ja loodusvarade ammendumist betooni kasutamisele lähenema teadlikult ja vastutustundlikult.

Kui hooned võrsuvad pinnast, millel nad seisavad
Territooriumist lähtuv projekteerimine väärtustab ressursside ammutamise asemel seotust. Bioregionaalse projekteerimise teemal arutavad Clara Kernreuter Atelier LUMAst ja Maria Helena Luiga kuidas.worksist.

Meretramm
Kümmekond aastat tagasi korraldas Tallinna linn innovaatiliste lahenduste ideevõistluse. Meretrammi idee sai auhinnalise koha ja on kantud ka Tallinna innovaatiliste ideede teekaardile. Villem Tomiste visandab ühest võimalikust taristust võrsuvad võimalused.

Põhja-Tallinnasse mahub Tartu jagu elanikke
Põhja-Tallinna suuremad arendusalad. Põhja-Tallinna elanikkonna arv suureneb hinnaguliselt 44 000 inimese võrra, 100 000 elanikuni.

Lihula võimaldav salapära
Lihula on väikelinn, kus iga uus ettevõte võib linna fookuspunkti nihutada. EV 100 avaliku ruumi programmi võistlus keskendus linna ajaloolisele teljele ja peatänavale – Tallinna maanteele. Võistlustöö „Hõbelauk“ mitmekesistab tänavaruumi ja tõstab esile salapäraseid kohalikke ruumipotentsiaale.

Uurimisretked Eesti maapiirkondades: kuidas muuta külad nutikaks?
Belgia arhitekt Edith Wouters veetis kaks nädalat kunstiresidentuuris MAAJAAM Otepääl Neeruti külas ja mõtiskles selle üle, milline võiks olla külade soovitav tulevik maapiirkondades. 2019. aasta avatud talude päeval 20.–21. juulil pani ta Neeruti külas Ojaveeres püsti nutika küla kontori Nutiküla Stuudio, milles osalesid nii külaelanikud, kohalikud huvilised kui ka eksperdid.

Ruum ja digireaalsus
2019.a. Tallinna Arhitektuuribiennaali raames Eesti Kunstiakadeemias toimunud kõrgtasemeline konverents käsitles digitaalsuse mõju arhitektuuriloomele, tootmisprotsessidele ja ühiskonnakorraldusele.

Korduslaul
Kas muusikaga võiks leiduda paralleele arhitektuuriloome töömeetodites? Kas ka projekteerimisest võiks mõelda kui millestki, mida teatud rühm inimesi piiratud aja jooksul loob? Kas arhitektuur võib olla protsess, mille käigus lisatakse projekti pidevalt uusi kihte ning eri inimesed teevad erinevat kaastööd, alates kindlakäelisest bassimängijast kuni lauljani, müüriladujast projektijuhini ning ennekõike projekteerijast lõppkasutajani?
MAJA 3/4-2025 (121-122): Töö ja toit
MAJA 2-2025 (120): Betoon
1-2025 (119): Baltic Extra
4-2024 (118): Õhk
3-2024 (117): taristu
2-2024 (116): Kõrge iga
1-2024 (115): Kivi
Sügis 2023 (114): saared
Suvi 2023 (113): eluase
Kevad 2023 (112): moratoorium
Talv 2023 (111): tänavarahutus
Suvi-sügis 2022 (109-110): ruumiline pärand ja nüüdisaeg
Kevad 2022 (108): Tallinna avamine merele
Talv 2022 (107): evolutsioon või revolutsioon?
Sügis 2021 (106): ruumipöörded
Suvi 2021 (105): maastikuarhitektuur!
Kevad 2021 (104): mis on õhus?


