Madli Kaljuste küsis kolme Baltikumi eramaja kohta nende arhitektidelt kolm küsimust.
- Kuidas te jõudsite lõpliku otsuseni selle maja puhul betooni kasutada? Kas protsessi käigus kaalusite ka muid alterntiive?
- Selgitage palun betooni erilist rolli projektis. Kas oli konkreetseid detaile, tehnilisi lahendusi või tööviise, mis teid üllatasid?
- Kuidas on teie enda arusaam betoonist kui materjalist aja jooksul muutunud?
Julija Čiapaitė-Jurevičienė ja Karolina Čiplytė büroost Case Studio for Architecture
MAJA NAUJOJI VILNAS
Asukoht: Naujoji Vilnia, Vilnius, Leedu
Arhitektuur: Case Studio for Architecture (Julija Čiapaitė-Jurevičienė, Karolina Čiplytė)
Konstruktor: Valerij Bezborodyj
Tellija: eraklient
Ehitajad: Betonika, Darbstus vyrai, Sluoksnis, Novus langai, Medžio forma
Netopind: 119 m2
Projekt: 2018-2021
Valmis: 2023
1
Naujoji maja projekti varastes etappides kaalusime tõsiselt ka puitkonstruktsiooni. Puidust ehitamine tundub meile Leedus sageli kõige loomulikum ja intuitiivsem valik, kuna puit on ainus kohapeal saadaolev ja ka traditsiooniliselt kasutatud ehitusmaterjal.
Ent projekti edenedes ja suuna selginedes kerkis veenva valikuna esile monteeritav betoon, millel on tihe seos ka hoone ümbrusega. Maja asub nimelt Pramonėse (ee Tööstuse) tänaval, kus paljud ümberkaudsed nõukogudeaegsed tööstushooned on ehitatud justnimelt betoonpaneelidest. Lisaks sai monteeritavat betooni toota vaid 30 km kaugusel asuvas tehases, seega polnud tegu mitte üksnes keskkonda sobituva, vaid ka säästva ja kohaliku valikuga.
Foto: Norbert Tukaj
2
Monteeritava betooni kasutamine selles projektis oli muu hulgas ka projekti iseloomu küsimus. Maja asub Naujoji Vilnia linnaosas – Vilniuse endises tööstusrajoonis, mis on viimastel aastakümnetel silma paistnud hooletusse jäetud keskkonna ja keerulise sotsiaalse olukorraga. Otsustasime nimme kasutada materjali, mis on ümberringi kõige enam levinud – betooni. Selle asemel et ümbritsevat eitada, võtsime omaks kohaliku nn riietuskoodi ehk tööstusliku betooniesteetika, püüdes samal ajal luua uut elukvaliteeti, mis väljendaks säilenõtkust ja muutumise potentsiaali.
Betoon võimaldas saavutada puhast, vahedat ilmet, mis paistab ümbritsevas rägastikus julgelt silma. Kui mõelda, et maja on koduks perele, kus kasvab kolm aktiivses eas last, siis annab betooni vastupidavus meelerahu.
Töökorralduse poole pealt oli eriti tähtis suur täpsus projekteerimisel. Kõik elektri- ja torustikukanalid tuli ette planeerida ja tehases betooni sisse valada, sest hilisemad muudatused oleksid kahjustanud elementide viimistletud pinda. See nõudis kõigilt osapooltelt väga tihedat koostööd ja suurt ettenägelikkust.
Foto: Norbert Tukaj
3
Betoon on püüdnud meie pilku karjääri algusest peale ja mõjunud oma julge väljanägemisega esteetiliselt meeldivana. Oleme alati hinnanud selle peeglilaadseid omadusi – seda, kuidas see peegeldab tolle materjali tekstuuri, millele see valatakse, andes sellele lõputult eri nägusid ja loomingulisi võimalusi.
Mõistagi on viimastel aastatel üha enam kerkinud esile mure betooni süsinikujälje pärast, mis tuleneb eeskätt tsemenditootmisest. Ent nagu iga ehitusmaterjaliga on oluline vaadata konteksti. Kui mõelda kogu elutsükli peale, siis tänu betooni vastupidavusele nii sise- kui ka välitingimustes ei pea tegema nii palju parandustöid ning see säästab aja jooksul energiat ja ressursse.
Tehases tootmine vähendab ühtlasi energiakulu objektil, võimaldab kiiret paigaldust ja aitab vältida täiendavaid ehitusjäätmeid. Sellise näite puhul nagu Naujoji maja, kus elemente on võimalik toota vahetus läheduses, väheneb oluliselt ka transpordist tulenev keskkonnamõju. Ja kui hoone lõpuks lammutatakse, saab betooni taaskasutada näiteks teede ja kõnniteede aluskihina.
Vaata ka:
maja 61
Purje tänava maja
MADLI KALJUSTE on killustunud kronoop. Praegu vabakutseline arhitekt, õppejõud ja Maja toimetaja.
PÄISES foto: Norbert Tukaj
AVALDATUD: MAJA 2-2025 (120), peateema BETOON
