Madli Kaljuste küsis kolme Baltikumi eramaja kohta nende arhitektidelt kolm küsimust.
- Kuidas te jõudsite lõpliku otsuseni selle maja puhul betooni kasutada? Kas protsessi käigus kaalusite ka muid alterntiive?
- Selgitage palun betooni erilist rolli projektis. Kas oli konkreetseid detaile, tehnilisi lahendusi või tööviise, mis teid üllatasid?
- Kuidas on teie enda arusaam betoonist kui materjalist aja jooksul muutunud?
Manten Devriendt ja Liene Jākobsone büroost Sampling
MAJA 61
Asukoht: Jūrmala, Läti
Arhitektuur: Sampling
Konstruktor: SDG, Bollinger+Grohmann Ingenieure
Tellija: eraklient
Netopind: 280 m2
Projekt: 2018
Valmis: 2020
1
Valik langes betooni kasuks pärast seda, kui olime klientidega võimalusi arutanud. See oli ka üks esimesi asju, mille ära otsustasime, sest materjal määras ära konstruktsioonide loogika ja arhitektuurse vormi. Nimelt on üks meie põhiprintsiipe arhitektidena kasutada materjale ausal viisil, lastes nende füüsilistel ja esteetilistel omadustel arhitektuuri suunata ja piiritleda.
Kui klientidega võimalusi arutasime, sattusid nad vaimustusse mõttest kasutada visa materjali, mis vananeb väärikalt ja omandab aja jooksul paatina, kuid ei kaota enda omadusi ega vaja regulaarset hooldust. Betoonkonstruktsioonide kasutamine oli seega ideaalne lahendus.
2
Hoone betoonist väliskest on ühtlasi selle kandekonstruktsioon. See võimaldas luua väga skulpturaalset fassaadi, millel on pidev, üksteisesse sulanduvate elementidega pind ning väga peen detailikäsitlus. Näiteks kahe sissepääsu kohal olevad varikatused ulatuvad horisontaalselt välja samas ulatuses, kui on uste suurus. Sellist konsooli olnuks mõnda teist ehitusmeetodit kasutades keeruline saavutada ja samuti poleks sellel olnud mingit mõtet. Esile tõstetud vihmaveerennid on selles mõttes sarnased – need on oluline osa hoone esteetikast ja johtuvad meie teadlikkusest kasutada betooni pakutavaid võimalusi. Koridori paigutatud peenikeste sammaste rida võtab betooni füüsilistest omadustest viimast. Nii väikse ristlõikega elementides vajalikus mahus sarruse kasutamine oli tõsine proovikivi nii inseneridele kui ka ehitajatele. Seega olid kõik selles projektis tehtud esteetilised valikud seotud materjali füüsiliste omadustega. Me kasutasime betooni kõige ilmsemaid eeliseid või siis nihutasime hoopiski sellelt oodatava piire.
3
Pärast meie arhitektuuriõpinguid on betooniga seotud hoiakud arhitektuuridiskursuses palju muutunud – ehkki kahjuks piirduvad need mõttemuutused endiselt võrdlemisi väikse ringkonnaga. Sellegipoolest teadsime juba toona, et betoon on üks suurima süsinikujäljega materjale. Meie arvates peaksid aga kõik projekteerimislahendused sündima terve hulga tegurite põhjal, mida käsitletakse holistlikult. Me püüame vältida dogmaatilist, mustvalget mõtlemist ja lähtume iga projekti puhul konkreetsest olukorrast. Jūrmala maja puhul oli kasutatava betooni kogus väga väike ja tegemist oli ühekordse projektiga, mitte millegi korratavaga. See teeb süsinikujäljest märksa vähem tähtsa teguri kui mõne teise ehitise puhul. Lisaks toimib betoonkest korraga nii kandekonstruktsiooni kui ka fassaadina, vähendades seeläbi üldist materjalikulu. Samuti on tegu säästva lahendusega vastupidavuse seisukohast. Viimast tegurit eiratakse sageli täielikult – tänapäeva arhitektid tavaliselt ei oota, et nende hooned kestaksid aastakümneid, rääkimata aastasadadest. See on kestlikkuse vaatevinklist üks suurimaid probleeme: inimesed mõtlevad arhitektuurist kui millestki äravisatavast.
Vaata ka:
Purje tänava maja
maja Naujoij Vilnias
MADLI KALJUSTE on killustunud kronoop. Praegu vabakutseline arhitekt, õppejõud ja Maja toimetaja.
FOTOD: Madara Kuplā
AVALDATUD: MAJA 2-2025 (120), peateema BETOON
