kaire
Mõistatuslik arhitektuur. Vastavad Margit Mutso, Martin Melioranski, Helmi Langsepp, Veljo Kaasik, Kristel Niisuke ja Vilen Künnapu
Milline hoone või arhitektuurne projekt on mõjunud kõige mõistatuslikumalt? Nii, et see on omal kombel seletamatuks jäänud, aga seeläbi ka kõnetanud läbi aja? Mis teeb hoone selliseks, et võib öelda: „Arhitektuur on ruumikunst“?
Kui naaber on sõber
Kogukonnamajaks kui elustiilinäiteks võib põhimõtteliselt kujuneda iga kortermaja, mille inimkoosseis sobib omavahel sedavõrd, et majas tekib lisaks praktilisele vajadusele koos käia (ühistu) ka vabal tahtel kokkutulemine.
Artiklipreemia 2019
Kirjutamine on oluline ruumiloome valdkonna arengu allikas. MAJA ja Sirp annavad 2019. aastal esmakordselt välja preemia mõlema väljaande artiklile!
Raam maastikus ehk püsiva konstruktsiooni võimalusi
Viljandimaa matsakad maakivitulbad on mõnikord osa romantilisest varememaastikust ja teinekord utilitaarsest põllumajanduskompleksist. Kuigi ehitatud enam kui sada aastat tagasi, on nad praeguses hetkes kohalolev arhitektuur. Nad on raam, mida nüüdisaegsetele vajadustele vastavalt täita või olla lasta.
Hüljatud pühakojad
Magistritöö pakub välja idee rajada Eesti hüljatud pühakodadesse kolumbaariumid ehk tuhaurnide matmispaigad.
Paatoslikkusega võitlev linnaväljak
Lydia Koidulale ja Johann Voldemar Jannsenile pühendatud mälestusmärgist Tartu Kaarsilla otsal saab rääkida eelkõige kahes plaanis – skulptuuride ja maastikuarhitektuuri võtmes. Mälestusväljak püüdleb inimlikkuse poole, ent kas see ka õnnestub?
Protsessist protsessi sees
Göteborgi Juubeliparki kavandades sõidetakse käed ja hõlmad lahti: ruumiliste sekkumiste koht ja iseloom on esialgu jäetud muudatustele avatuks, sõltudes mitme osapoole reaktsioonidest.
