Koosloome äpid
Äpid ja muud digirakendused on tasapisi leidnud tee Eesti omavalitsuste ruumiloomevahendite valimikku. Uurisin erinevatelt omavalitsustelt, millised digitaalsed koosloome ja kaasamise vahendid on nutivalitsemiseks käiku lastud.
Äpid ja muud digirakendused on tasapisi leidnud tee Eesti omavalitsuste ruumiloomevahendite valimikku. Uurisin erinevatelt omavalitsustelt, millised digitaalsed koosloome ja kaasamise vahendid on nutivalitsemiseks käiku lastud.
Ülemiste linnak on viimase 15 aasta jooksul muutunud kesklinnakõrvasest tööstusalast rahvusvahelise haardega nutilinnakuks. Uurisime Ülemiste linnaku arendajatelt, milliste probleemidega nad rinda pistavad ning kuidas teadus ja tehnoloogia neile selles abiks on.
Loodusliku ja tehisliku maailma tasakaalustatud planeerimiseks vajame tööriistu, mis annaksid nii eksperdile kui elanikule ülevaate erinevate piirkondade maastikukvaliteetidest. Millised vahendid aitavad analüüsida elupõhiseid andmeid?
Kas seadusruum soosib või pärsib Eestis elukeskkonna kujundamist nutikalt ja nutikaks?
Globaalses mastaabis on mitmeid küsimusi, mis ähvardavad revolutsioonifaasi jõuda: tehnoloogiline murrang, rohepööre, muutused ühiskonnas. Kõige õhus oleva taustal ei tohiks arhitektid unustada oma tunnetust ärksana hoida ning uue ja parema maailma järele küsida. Kuidas sillutada teed parema homse poole?
Käesoleva sajandi alguskümnendil kõlama hakanud jutud muuseumide kaubamajastumisest ning kogu kultuuri muutumisest üheks lõppematuks festivaliks on tugevalt liialdatud. Uued kultuuriobjektid on näited riigi tellimusel valminud avalikust ruumist, üsna eneseteadlikud ega lähe üldiselt kaasa maad võtva kommertsialiseerumisega.
1990. aastatel, vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist ehitati vähe, kuid debatid ja praktikad, mis tol ajal tooni andsid, panid paljuski aluse sellele, millised jõujooned on viimastel kümnenditel arhitektuuris valitsenud. Fotol Naissaare äri- ja kultuurikeskus, Tõnis Vint, 1992-1995.
Kuidas väljendub ühiskonna muutumine arhitektuuris? Sellele vastamiseks vaatame tagasi 30ne taasiseseisvusaasta ruumiloomele.
Seoses praeguse tegevjuhi ja juhatuse liikme Kaire Pärnpuu sooviga anda uuel aastal teatepulk üle järgmisele entusiastile, kutsume kandideerima Maja tegevjuhi ja kirjastuse juhatuse liikme töökohale!
Seoses praeguse peatoimetaja ja juhatuse liikme Kaja Pae sooviga anda uuel aastal teatepulk üle järgmisele tegijale, kutsume kandideerima Maja peatoimetaja ja kirjastuse juhatuse liikme töökohale! Foto päises: Renee Altrov