kaire

Rotermann. Majadest linn

Rotermanni kvartal on taasiseseisvunud Eesti esimene ambitsioonikas katse luua terviklikku ja arhitektuurselt kõrgetasemelist linnaruumi. Tänavu möödub 20 aastat, mil kinnitati piirkonna arengu aluseks olev tsoneerimiskava. Urbanist Mattias Malk uurib, mida õppida märgilise ja murrangulise ruumi kujunemisest.

1-2024 (115): Kivi

Mõeldes läbi kivi, avaneb värske pilk ehituskultuurile (ja selle puudumisele), kohaliku ehitusmaterjali olemasolule ja selle kasutamata (majanduslikule) võimalusele ning lõpuks ka päriselt pikaks ajaks ehitamisele.

Kihnu päästehoone

Kihnu sadama territooriumil asuva Kihnu päästehoone kavandamist Lemsi külla alustati 2017. aastal. Päästehoone kinnistu paikneb vahetult Suaru sadama tee ja Liivi lahe ääres. Selle põhjapoolseks piirinaabriks on kalatööstuse utilitaarsed hooned. Sadamatee lõunapoolne ala on haljastatud loodusliku mereäärse taimestikuga ning mereäär on põllukividest kaldakindlustusega. Päästehoonest kirjutab arhitekt Jaak Huimerind.

VillÆ: maja olemasolevast ainesest

Dagnija Smilga kirjutab eramuprojektist, mis seisati 2000. aastate alguses, kuid mille varemetele kerkib nüüd vahetunud omanikule uute arhitektide projekti järgi uus kodu. Projekti päris algus viib meid aastasse 2000. Sel hetkel on siin mahajäetud krunt varemetega: pooleliolev ehitus, grafitiga kaetud seinad, ümberringi põõsad ja rohelus. Need varemed meenutavad meie 21. sajandi alguse õitsengut, Läti unelmate elu äärelinna eramajas. Nüüd, 2023. aastal, on krunti koos sinna alguses planeeritud hoonega raske ette kujutada. Nagu igast teisestki tüüpilisest tolleaegsest projektist, oleks sellestki saanud pseudotraditsioonilise viilkatusega eri geomeetriate eklektiline kooslus.

Charlotte Malterre-Barthes

Laura Linsi kirjutab arhitektist ja õppejõust algatuse „Moratoorium uuele ehitusele“ taga, initsiatiivi, mis seisab selle eest, et vaataksime uuesti üle, mis ruumiloome osad on praegu ihaldusväärsed ja mis enam mitte.

+ Veel