Õhtuoode. Tummo

TUMMO
Tüüp:
Restoran ja saunaklubi endises laohoones
Sisearhitektuur: Mantas Peteraitis Architecture Studio
Arhitektuur: A2SM
Asukoht: Vilnius, Leedu
Pindala: 400 m2
Valmis: 2025

Restoran Tummo, Vilniuses on loodud vanasse tööstushoonesse, mille rekonstrueerimise läbiv juhtmõte on olnud materjalide taaskasutus. Hoone uus välisfassaad on kaetud põletatud servamata laudadega, mille jämedus annab hoonele rustikaalse, ometi kaasaegse ilme. Mustjas võbelev fassaad mõjub suurte kortermajade sisehoovis üsna ootamatult, ent toredalt.

Siseseinad on kaetud Saviukumaja tumehalli krohviga, mis annab kohale pehmust ja hubasust. Lisaks on nii seintel kui ka käsipuudena kasutatud freesitud puidustpaneele, mida saadab vormilise negatiivina pilvepinda meenutava tekstuuriga suur valatud kolmnurkne betoonist trepikäsipuu.

Tummos on nii diivaneid, toole kui pinke, aga ka mõned võimlemissaalist pärit restaureeritud „kitsed“. Taoliste leidude kokkuostmine ning väärindamine on Mantas Peteraitise praktika igapäevane osa. On inspireeriv näha, kuidas esemed on olenevalt kontekstist kas tuunitud/muundatud või siis üllatavate leidudena rambivalgusesse tõstetud.

Hoone taaskasutusel põhineva kontseptsiooni teostamiseks oli projekti arhitektide käes sisuliselt kogu sisearhitektuuri eelarve. Nõnda puudus tellijal pikalt ka arusaam, milline on lõpptulemus, sest seda, mida kasutatud mööbli poodidest, veebist või mujalt leitakse/valitakse, on keeruline ennustada. Kuuldavasti olid Tummo puhul ühel hetkel projekti määravaks ning tellijas kindlust tekitavaks leiuks Taani disaneri Ib Kofod-Larseni tiikpuust toolid, mille väärtus oli vaieldamatult selge.

Õigupoolest on ruumi sisenedes veidi naljakas tunne – materjale ja mööblitükke on justkui igast ooperist. Omapärane ansambel mõjub samas esteetilise tervikuna, milles on igal detailil oma lugu, minevik ja tulevik. Ehkki, tõsi, Mantas Peteraitise eelnevate tutvustuste/täpsustusteta oleks kõikide elementide taust ja elu keerdkäigud jäänud udusemaks. (Kasutatud) materjalide ja objektide elulood annavad aga kogemusele palju juurde.

Teisel korrusel on hoiustatud Marija Anortė Mackelaitė vitraažpannoo, mille arhitekt päästis ühest Klaipėdas asuvast lammutamisele minevast hoonest. Teos ei ole restoranis aga jäädavalt, vaid on nüüdseks avalikus omandis – Leedu rahvusmuuseumi kollektsioonis. Praegu ootabki see oma tulevikku restorani teise korruse seinal. Ehk ehib see ühel päeval taas mõnda avalikku hoonet.

Heli oli ühele restoranile küllaltki tavapärane, pigem vaiksemapoolne. Huvitavaks tegi ruumi pigem see, kust heli tuli. Taustal mängis muusika, mille jaoks disainis Mantas eripärased kõlarid, mille kuju inspiratsiooniks oli kasetohu lossis elav Timbu-Limbu.

Nukufilm „Lumeveski“, 1970. Režissöör Heino Pars, Kalju Kanguri lasteraamatu „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“ ainetel.

RA MARTIN PUHKAN on arhitekt, arhitektuuribüroo stuudio TÄNA kaasasutaja ja Eesti kunstiakadeemia õppejõud.

FOTOD: Darius Petrulaitis
AVALDATUD: MAJA 3/4-2025 (121-122), peateema TÖÖ JA TOIT

JAGA