Madli Kaljuste küsis kolme Baltikumi eramaja kohta nende arhitektidelt kolm küsimust.
- Kuidas te jõudsite lõpliku otsuseni selle maja puhul betooni kasutada? Kas protsessi käigus kaalusite ka muid alterntiive?
- Selgitage palun betooni erilist rolli projektis. Kas oli konkreetseid detaile, tehnilisi lahendusi või tööviise, mis teid üllatasid?
- Kuidas on teie enda arusaam betoonist kui materjalist aja jooksul muutunud?
Ülo-Tarmo Stöör büroost ÖÖ-ÖÖ Arhitektid
PURJE TÄNAVA MAJA
Asukoht: Tallinn, Eesti
Arhitektuur: ÖÖ-ÖÖ Arhitektid (Ülo-Tarmo Stöör, Lembit-Kaur Stöör, Silver Liiberg) Sisearhitektuur: Mari-Liis Süld
Konstruktor: EstKONSULT (Heiki Meos, Andres Käes)
Tellija: eraklient
Ehitajad: Mõttegrupp (Urmas Kaasik)
Betoonitööd: PR Betoon (Peep Roosmann, Mihkel Kukk, Gunnar Vislapu)
Netopind: 267 m2
Projekt: 2015–2019
Valmis: 2023
1
Purje tn maja kavandades oli algusest peale selge, et teeme betoonmaja – see oli tellija kindel soov. Eesmärgiks seadsime erakordselt kõrge betoonpindade kvaliteedi. Seinad valati ilma faasiliistudeta, mis tähendab, et kõik nurgad on täisnurksed ja ühtlasi tuleb neid ehituse käigus kaitsta. Meie kliimas ei ole võimalik kasutada ühekihilisi betoonseinu nagu Hispaania villades. Me peame hooneid soojustama ja seetõttu on välisseinad kolmekihilised: sisemine kandesein, soojustus ja välimine betoonkoorik. Ainult nii saame tulemuse, kus betoon on nähtav nii sees kui ka väljas. Lisaks on betoonist valatud ka põrandad ja vahelaed. Muid siseviimistlusmaterjale kasutasime võimalikult vähe, vaid põrandad ja mõned sanruumide seinad on kaetud puidu ja plaadiga.
2
Sellise hoone ehitus nõuab äärmist täpsust. Näiteks tuleb kõik pistikud ja lülitid valada kohe konstruktsiooni sisse, hiljem pole võimalik midagi lisada ega parandada. Ehkki samas räägitakse järjest enam ka betoonikosmeetikast, mis võimaldab väiksemaid vigu ja betoonpinna defekte parandada. Purje tn maja oligi Eestis esimene, kus katsetati Jaapanist pärit betooniparandussegusid ja -tehnikaid.
Arhitektuuris oli ette nähtud, et nii sise- kui ka välisseinu katab ristkülikukujuline (1 x 2 m) ja kuue tõmbiauguga raketise muster. Vuugid ja tõmbiaugud pidid läbi maja olema ühel joonel. Selle saavutamiseks kasutati puittala raketisesüsteemi Peri Vario, mille kõik kilbid ehitati platsil. See võimaldas tõmbiaukude asukohta vabalt valida. Ehituse ajal, enne kui tõmbiaukudesse paigaldati betoon- korgid, oli võimalik vaadata terve hoone pikkuses läbi hoone – see on parim kompliment betoonitööde tegija täpsusele. Purje tn maja on nagu rätsepaülikond, täpselt välja mõõdetud käsitöö. Kõik see on aga kulukas ja aeganõudev.
3
Aja jooksul pole minu suhtumine betooni kui materjali oluliselt muutunud – ma suhtun materjalidesse pigem neutraalselt. Mulle meeldib kasutada nii puitu kui ka betooni, kuid kampaania korras ühe eelistamine teisele ei ole minu arvates mõistlik. Igal materjalil on oma õige koht. Oluline on kontekst – kuhu ja mida ma projekteerin. See määrab suuresti ka materjalivaliku.
Küll aga olen aastate jooksul betooni kohta palju õppinud. Lisandunud teadmised on teinud materjali minu jaoks huvitavamaks. See ei ole enam lihtsalt visuaalselt efektne pind, vaid midagi enamat. Pean siinkohal silmas just paigalvalu betooni, see tähendab, et betoon valatakse ehitusobjektil kohapeal. Betooneramu puhul peaks betoon olema tellija teadlik valik. Arhitektina ei soovita ma seda materjali, kui tellijal puudub huvi või arusaam, mida see tehniliselt ja visuaalselt tähendab. Ehitus on kallis ja aeganõudev. Paigalvalu betoon võib olla väga kapriisne, sest tulemus on näha alles siis, kui raketis on lahti võetud. Tulemuse nimel tuleb vahel lammutada ja uuesti valada. Betooni pind on samas unikaalne oma pinnamustrilt.
Betooni puhul on määrav, kui palju ollakse valmis panustama. Kahju on näha näiteks lihtsat tugimüüri, kus raketise muster, tõmbiaugud ning vuugid pole läbi mõeldud. Tulemus on juhuslik ja suvaline, kuigi võiks olla materjalist enamat. Just see lisapingutus, täpsus ja teadlikkus annavad betoonile erilise kvaliteedi.
Vaata ka:
Maja Naujoji Vilnias
maja 61
MADLI KALJUSTE on killustunud kronoop. Praegu vabakutseline arhitekt, õppejõud ja Maja toimetaja.
FOTOD: Tõnu Tunnel
AVALDATUD: MAJA 2-2025 (120), peateema BETOON
