Kaunis, kaasav, kestlik. Kopli 93 kogukonnahoov

KOPLI 93 KOGUKONNAHOOV
Tüüp: kogukonnaruum
Asukoht: Tallinn, Eesti / Tallinn, Estonia
Arhitektid: Spatialist Studio (Iiris Tähti Toom, Henri Kopra)
Tellija: Tallinna strateegiakeskus, Salme kultuurikeskus
Projektijuht: Markus Toompere, Spatialist Studio
Konstruktor: Montreco
Ehitaja: Montreco
Valmis: 2024
Pindala: 417 m²
Toetajad, partnerid: Euroopa Liit, Põhja-Tallinna valitsus, Kopli 93, Uus Euroopa Bauhaus, EIT

Anni Martin kirjutab Spatialist Studio projekteeritud Kopli 93 kogukonnahoovist, mis pälvis Euroopa Komisjonilt Uue Euroopa Bauhausi tõusva tähe auhinna¹.

Pärituul vajab sädeinimesi

Kopli 93 kinnistu ja sellel asuv muinsusväärtusega rahvamaja kuulub linnale. Maja on olnud aastaid tühi ja räämas. Praeguseks on sebimist majas ja selle ümber rohkesti: seal on kogukonnaaed, (parandus)töökoda, mesila, kogukondliku kultuuri toimumise koht ja muudki². Tähed ei ole ala ja maja arendamiseks ja kasutuselevõtuks soodsalt joondunud juhuslikult. See on olnud mitme inimese ning asutuse süsteemne tasaarengu projekt, sündinud ja arenemas koosloomes, kasvatades kogukondlikku nõudlust ja kohanedes sellega kasutusfunktsioonide paljususes.

Kõige aluseks oli välisrahastusprojekt Centrinno³. Sealt raha taotledes pandi linna ja TalTechi Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi eestvedamisel näpp peale just sellele majale ja krundile, et seal arendada endisi tööstusajaloolisi paiku loovklastriks ja kogukonnakeskuseks. Näidates, kuidas vana kultuurmaastikku saab linlaste jaoks uueks ja kaasavaks ettevõtluskeskuseks ümber kujundada, tehes seda kogukonda kasvatades erinevate kultuuritegevuste kaudu, toetades kultuuripärandil baseeruvat sotsiaalset sidusust ja tagades selle juures võimalikult väikese ökoloogilise jälje.

Euroopas tunnustuse saanud Kopli 93 kogukonnahoovi projekti aktiivselt panustanud arhitektuuribüroo Spatialist Studio arhitektid Henri Kopra ja Iiris Tähti Toom sattusid Kopli hoovile just Centrinno projekti tuules. Henrit huvitasid linnaaianduse võimalused alternatiivses ruumiloomes ja ta leidis Kopli algatuses oma Cambridge’i ülikoolis 2021. aastal alanud magistriõpingute tarbeks sobiva uurimisobjekti⁴. Ta tõmbas kaasa ka Iirise, kelle magistriõpingud samas ülikoolis päädisid kogukonna mälumaastiku ja identiteediotsingutega Lasnamäel⁵.

Kuigi keskendun artiklis auhinnatud kogukonnahoovile ja selle arhitektidest eestvedajatele, on nii selle projekti kui ka teiste Kopli 93 kogukondlike algatuste eestvedajate ja soodsa pärituule andjate nimekiri muidugi palju-palju pikem. Koplisse on tekkinud kogukondlike algatuste ökosüsteem, kus osalised toimetavad küll justkui igaüks oma huvist lähtudes ja omal algatusel keskse idee nimel, teisalt aga kultuuriväärtusega hoonet ja ümbrust holistiliselt ja sammhaaval ning kasvava ja samas muutuva kogukonna koostegemise vajadusi arendades ja isu kasvatades.

Parema elukeskkonna loomise kiirendi

Paljuski just Spatialist Studio arhitektide initsiatiivil ja nende töö tulemusel esitati Uue Euroopa Bauhausi vooru järgmine projektitaotlus, et saada Kopli kogukonnahoovi arendamiseks välisrahastust. Euroopa Komisjoni ellu kutsutud Uue Euroopa Bauhausi algatuse eesmärk on, et Euroopa roheleppe ja taastepoliitika elluviimiseks tehtud investeeringud aitaksid ühiskonnas kujundada kõigile ilusamat, ligipääsetavamat, taskukohasemat ning keskkonnahoidlikumat elukeskkonda. Selle keskseid põhimõtteid – kaunis, kestlik, kaasav – soovitakse rakendada nii Euroopa Liidu investeeringutele kui ka üldiselt ruumiplaneerimisele.

Nagu Euroopas kombeks tuleb initsiatiivile hoo andmiseks suunata rahastus projektivoorudesse, et praktiliste juhtumite varal teha otsustajatele ja inimestele silmaga nähtavaks ja arusaadavaks, kus peituvad võimalused ja millised on valikud. Käegakatsutavad lahendused näitavad, et üllad põhimõtted ei ole pelgalt loosungid, millelt sobival hetkel tolm pühkida, vaid päriselt rakendatavad tõed, mis aitavad liikuda Exceli, st lihtsasti arvutatava kulu põhiselt otsustamiselt mõjupõhiseks. Kopli kogukonnahoovi kõrval näitlikustab algatuse mõju Eestis ka LIFE IP BuildESTis valminud juhend „Uue Euroopa Bauhausi põhimõtted kortermajade renoveerimisel“⁶, mis muu hulgas käsitleb seda, kuidas korteriühistud saaksid renoveerimisel arhitekti paremini kaasata.

Arhitekt kui kogukonna ehitaja

Seni on noored arhitektid Eestis tööpõldu ja turuosa hõivanud avalike arhitektuurivõistluste kaudu. Eduka osalemise korral saavad uue põlvkonna arhitektid tuua muutusi suurte algatuste ja rahakate tellijate toel, olgu nad siis era- või avalikust sektorist. Samas on konkurents avalikel võistlustel aina tihedam, võistlustingimused aina rangemad ning hea tulemuse eelduseks pole pelgalt hea töö, vaid ka seda võimaldav võistlusülesanne ning hea ruumiidee konsensuslikult ära tundev žürii. Samuti on võistluse auhinnafondid ammu maha jäänud elukalliduse kasvust. Nii on võistlustel osalemine arhitektidele paljuski vabatahtlik ja tasustamata töö, söögi- ja üüriraha tuleb muul viisil teenida.

Cambridge’is õpetatakse arhitektuurimagistrante maailma teise nurga alt vaatama: innustatakse initsiatiivi haarama ning ise unistuste projektideks vajalikke partnereid ja raha otsima. Näiteks erinevate välisrahastusprojektide voorudest. Ja neid Euroopas jagub. Ka sel puhul tuleb projekte suuresti algatada tasuta ja vabatahtlikult, aga selge visiooni ja eesmärgi nimel.

Paljudele tulevikku vaatavatele projektidele ja väärt ideedele puuduvad praegu otsesed tellijad ja rahastusvõimalused. Kopli hooviprojekt on hea näide arhitekti-aktivisti tegevusmudelist, mis võib noortele büroodele pakkuda alternatiivset võimalust väärtuspõhise tööga turule siseneda. See nõuab arhitektidelt küll laiemat oskuste pagasit, kuid pakub ka rohkem võimalusi – kui konkursse defineerivad nii lähteülesande püstitus kui ka žürii maitsemeel (või oskus koosmeeles otsustada), siis ideid projektipõhistes taotlusvoorudes läbi mängides ja pakkudes on arhitektil võimalus seada projektile enda silmis sobivaimad parameetrid.

Selline lähenemine muudab ja suunab arhitekti rolli. Temast saab holistilise protsessi, mitte pelgalt ruumi planeerija. Tema ülesandeks saab läbi mõelda, mis tegevused uuritavas kohas juba praegu toimuvad, kuidas ruumimuutused saavad toetada seda, et tegevusi lisanduks. Kuidas nügida ka kogukonda tahtma paremat ruumi ja kogukondlikku kooskäimist, eriti kohtades, kus eri taustaga inimesed küll elavad lähestikku, kuid läbi käivad võrdlemisi vähe? Iga samm tuleb läbi mõelda nii ruumiliselt, sotsiaalselt kui ka kultuuriliselt.

Selline loomeprotsess on aeglasem ja vähem kindlustatud, kuid selle võrra mõjusam. Arhitektist saab paiga eestkõneleja, mõneti ka hooldaja ja omanikule nõudlik klient (mitte pelgalt palgaline töövõtja), kelle eesmärk on see nõudlikkus konverteerida edasiliikuvaks jõuks. Aga samas saab arhitekt olla ka visionäär, kes pingutab küll lõppeesmärgi nimel – maja on korras ja tegevustest pakatav, ümbrus seda toetav –, kuid oskab leida ka sobivaid vahekasutusi, et kohta vähehaaval elustada ja inimestele südame külge kasvatada.

Kopli 93 kogukonnahoov

Mida siis Koplis tehti?⁷ Selleks, et parandustöökojas ja linnaaias juba toimetavatele inimestele ühistegevusteks paremaid võimalusi luua, keskenduti hooviala korda tegemisele. Selgitati välja olemasolevad väärtused ja valupunktid ning otsiti kogukonnaga lahendusi koosloome töötubades ja talgutel. Vajalikud ehitusmaterjalid otsiti ja osteti n-ö teiselt ringilt. Eesmärk oli koostada tasaarengu visioon ja see kvaliteetse avaliku ruumi loomise teel ellu viia.

Ehitusmaterjali korduskasutuse puhul katsetati kahte suunda. Esiteks, kuidas korduskasutusmaterjalidest ajaloolisse keskkonda väärilist kooslust luua. Kuna hoovi puhul on tegu maastiku vahekasutusega, sai projekt endale lubada loomingulisi materjalikatsetusi ja mängulisust. Teiseks, kuidas suhteliselt nõuete- ja seega eelduslikult ka riskivabas olukorras materjaliringlus toimib: pinnasekattematerjalidele nõudeid, mis ringlust välistaksid või suurt paberimajandust kaasa tooksid, justkui pole. Lähtuda võiks talupojamõistusest ja teravast silmast.

Aga lõpuks tuleb ikka kaine mõistus juriidikale allutada ning tööde üleandmise-vastuvõtmise akt vormistada. Kuidas seda teha olukorras, kus ehitaja keeldub andmast garantiid järelturult soetatud materjalidele, kuid garantiitöö puhul on materjali ja töö kvaliteet üksteisest sõltuvad tegurid? Kopli 93 tellija ja ehitaja said selles kokku lepitud. Tellija leppis, et garantii materjalile ei laiene – katkised või murenenud kivid tuleb hooldustöö korras välja vahetada ja selle eest ka tasuda.

ANNI MARTIN on arhitekt-linnaplaneerija, kultuuripärandi ekspert ja kirglik hobiaednik, kes töötab teadusarendusprojektis LIFE IP BuildEST.

PÄISES artikli päis ajakirjast, foto: Spatialist Studio, kujundus: Unt/Tammik
AVALDATUD: MAJA 3/4-2025 (121-122), peateema TÖÖ JA TOIT

1  „Commission awards the 2025 Prizes for the most sustainable, inclusive and beautiful projects under the New European Bauhaus“. Euroopa Komisjoni veebileht.
2  Kopli 93 kogukonnakeskuse Linktree.
3  „Centrinno – loomekeskuse loomine“. Tallinna veebileht.
4  Henri Kopra, „Taking Care of Soil: Recovering Urban Agriculture as Intangible Heritage“ (magistritöö, Cambridge’i ülikool, 2023)
5  Iiris Tähti Toom, „Inhabiting Otherness: Russian minority memory and identity in the post-Soviet panel housing district of Lasnamäe“ (magistritöö, Cambridge’i ülikool, 2022).
6  Murel Truu, Elina Liiva, Anni Martin, „Renoveerimine – rohkem kui energiatõhusus. Juhis Euroopa uue Bauhausi põhimõtete järgimiseks korterelamute renoveerimisprojektides“ (Kliimaministeerium, 2025).
7  Pikemat tegevuste ja protsessi kirjeldust saab lugeda Merle Karro-Kalbergi Sirbi artiklist „Euroopa tõusev täht“.