Madli Kaljuste kutsus Mari Rassi, Ülo-Tarmo Stööri ja Mihkel Tüüri arhitekti elatisest vestlema.
2025. aastal said valmis kaks projekteerimistööde kalkulaatorit: üks, mis aitab arvutada projekteerimistöödele kuluvat aega, ja teine, mis aitab neid hinnastada. Projekteerimise ajakulu kalkulaatori töötasid välja Eesti arhitektide liit (EAL) ja Eesti ehituskonsultatsiooniettevõtete liit (EKEL) koostöös kliimaministeeriumiga1. See on nii era- kui ka avaliku sektori tellijatele abivahend, mis aitab paremini mõista projekteerimistöödele kuluvat aega. Lisaks arendati Eesti arhitektide liidu, Eesti sisearhitektide liidu ja Eesti maastikuarhitektide liidu koostöös välja büroo tunnihinna kalkulaator, mis on abiks projekteerimisteenuseid osutavatele ettevõtetele tunnihinna välja töötamiseks.
Kohtusime arhitektide Mari Rassi, Ülo-Tarmo Stööri ja Mihkel Tüüriga, et arutleda arhitekti aja ning tasustamise tõsiasjade ja müsteeriumite üle. Vestlus hargnes tempokalt kalkulaatoritest edasi ning puudutas otsapidi nii arhitektuurivõistlustele panustatavat tasuta tööd kui ka haridust.
Mari Rass (MR): Õigupoolest on arhitektide liit arhitektide töö hinnastamise küsimustega tegelenud peaaegu 30 aastat. Seda selgitavat raamistikku on pikalt üritatud luua. Mõlema kalkulaatori arendamise ajendiks oli tõdemus, et kehtivad projekteerimishinnad ei ole tihtipeale vastavuses aina kasvava töömahuga. Lisaks konkureerivad arhitektid omavahel töö pärast ja sageli võidab madalam hind. Selline üksteisele hinnaga ärategemine on viinud selleni, et valdkonnast väljas seisvad inimesed ei tea ammugi, mis peaks olema ühe korraliku, kvaliteetse projekti hind või palju selle peale aega kulub.
Ülo-Tarmo Stöör (ÜTS): Valdkonna põhiühikuks on kujunenud ruutmeetrihind, mis ei näita tegelikult mitte midagi. Täiesti abstraktne suurus. Tuhanderuudune maja A ja tuhanderuudune maja B võivad olla küll sama suured, aga täiesti erineva projekteerimismahuga. Seepärast on oluline projekteerimismahu puhul rääkida ajakulust ja väärtustada oma tööaega.
MR: Esimese, ajakulu kalkulaatori puhul me ei räägigi hinnast või rahast, vaid kvaliteetse töö tegemiseks kuluvast ajast. Projekteerimise ajakulu kalkulaator põhineb statistikal, toetudes arhitektide esitatud informatsioonile päriselt projektide tegemiseks kulunud aja kohta. See on töövahend, mis kergendab tulevikus tööprotsessi planeerimist ja aitab tuletada ka selle hinna. Aga kuna see põhineb statistikal, siis seda infot peab oskama tõlgendada, seda ei saa kindlasti üks ühele aluseks võtta.
Mõlema kalkulaatori arendamise ajendiks oli tõdemus, et kehtivad projekteerimishinnad ei ole tihtipeale vastavuses aina kasvava töömahuga.
ÜTS: See statistika on hea argument, et põhjendada tellijale projekteerimise hinda. See on kõigile arusaadav – kuud võib jagada tundideks ning hinna kuupalkadeks ja siis otsustada, kas tegu on suure või väikse palgaga. Aga ajakulu kalkulaator on hea abivahend ka selleks, et adekvaatsemalt hinnata sellisele hoonele kuluvat töömahtu, millesarnast igapäev ei projekteeri.
Teine kalkulaator on valdkonna loomeliitude arendatud arhitektuuribüroo tunnihinna kalkulaator2. Tunnihinna kalkulaatori idee tuli suuresti sellest, et projekteerimise ajakulu kalkulaatoriga tegeledes kostis taustal küsimus: mis see õiglane tunnihind siis ikkagi on? Ehkki see ei ole väga keeruline arvutus, tuli välja, et paljud ei ole seda läbi arvutanud. Või ei ole seda tahtnud teha. Kui hinnapakkumised kõrgema hinnaga läbi ei lähe, siis mis sa sellest ikka arvutad? Lihtsalt masendad iseennast.
Vaja oli lihtsat, intuitiivset tööriista, mida oleks mugav kasutada, seejuures raamatupidamises tuhnimata. Tunnihinna kalkulaator aitab mõista numbri sisu. Näiteks kui vastutavale spetsialistile, kes 70% ajast teeb arveldavat tööd ehk projekteerib ja kelle ülejäänud aeg kulub suhtlusele, hinnapakkumiste koostamisele, koolitustel käimisele, arvestada mõistlik palk ning see, et ettevõte võiks ka kasumit teenida, siis tuleb tunnihinnaks 50 eurot. Aga selle hinna sees ei ole ei bürooruumide üüri, töövahendeid, tarkvara, lauda ega tooli. See on lihtsalt üks spetsialist ja tema palgakulu, aga büroo tunnihind ei ole ainult palgakulu. Eesmärk oli esile tuua ka arhitektuuribüroo peamised kuluartiklid ja need eeltäita, näiteks tarkvara hind on ju teada.
Teine huvitav tõdemus oli, et tüüpilises arhitektuuribüroos on arhitektid nagu Hunt Kriimsilmad – nad on tegevjuhid ja finantsjuhid, transamehed ja projektijuhid, ühesõnaga teevad kõike. Miks nad ei võiks näiteks finantsjuhti kaasata? Juhtiv arhitekt ei peaks siis ju hinnapakkumiste ja lepingutega tegelema, ta saaks keskenduda arhitektitööle. Kui võtame Eesti keskmise büroo, kus on neli ja pool arhitekti, ning lisame finantsjuhi, kes ei projekteeri, siis see lisab tunnihinnale väga palju, umbes 20–25%. See teeb projekteerimise liiga kalliks ja nii saavadki professionaalset tegevjuhti või finantsjuhti endale lubada ainult suuremad bürood.
MR: Einoh, saaks ju väiksemad ka, kui tunnihind oleks kõrgem. See ongi probleem, et peame kõike põlve otsas tegema ja lõpuks kannatab ka kogu meie nn päris töö, kuna oma tööpäeva jooksul pead sa veel tegelema suhtekorralduse, kirjatöö, ürituste korraldamise, graafilise disainiga ja uurima juriidilisi nüansse – kõiki neid spetsialiste sa palgata ei saa. Kui arhitektid ise väärtustaks rohkem oma töötundi, siis me ju teeks ka kvaliteetsemat tööd. Lõpuks kannatab kogu keskkond, kui arhitekt ei saa oma tööle keskenduda.
Mihkel Tüür (MT): Ma pean küll lisama, et ehituskonsultatsiooniettevõtete liidus on hinnastamise teadmine olnud umbes 20 aastat olemas ja iga aasta ka aastaraamatus kirjas. Me oleme oma bürooga kümmekond aastat ka just sellepärast selle liidu liikmed, et neid tavaasju kuidagi korda saada.
Arhitektid ei taha ennast võrrelda tehnilise personaliga. Mõeldakse, et ma olen nagu rohkem kunstnik ja see on mitmetahulisem ja ma tegelikult ei taha mõeldagi rahast. Rattaparanduses on ka tunnihinnad kõrgemad või autoremonditöökojas – need ei ole madalamad kui 75 eur/h, kui tahad näiteks vahetada õli või pumpa või mida iganes.
MR: Nojah, neid asju on vaieldamatult vaja teha. Kõik saavad aru, et õli on vaja vahetada ja et on selline hind.
MT: Õigupoolest on arhitektuuri puhul tegemist ju samasuguse konsultatsioonitegevusega, nagu on toru või elektri projekteerimine, ning see tunnihind võibki ka täpselt sama olla ja mitte midagi hullu ei juhtu.
ÜTS: Tehnilise personaliga ei ole mõtet võrrelda. Peale tehnilise joonestamise on meil ka looming, mis ei ole päris võrreldav tükitööga. Ma olengi tulemuse nimel valmis rohkem tegema. Aga ma arvan, et paljudel lihtsalt puudub teadmine, mis see õige projekteerimise hind on. Siin võiksidki need kalkulaatorid abiks olla teadlikkuse suurendamisel ja numbritest aru saamisel.
MT: Hindasid muidugi mõjutab ka erialasisene konkurents. Kui kunagi lõpetas EKA 12 arhitekti aastas, siis tuligi aastas peale 12 arhitekti. Nüüd tuleb TalTechist 20, EKAst 20, kokku 40. Tehnikakõrgkool on kahekordistanud tudengite arvu, st sealt tuleb veel lisaks 25 tehnilist töötajat ehk aastas kokku 65 inimest. Arhitektide liidu liikmeskonnas oli kunagi 600 inimest, kellest aktiivselt tegevad olid umbes 400. Praegune haridussüsteem suudab selle arvu umbes kaheksa aastaga kahekordistada. Neid inimesi on vaja muidugi ka avalikus sektoris ja muudel aladel, osa hakkab poliitikuks, aga selge on see, et suur valdkonnasisene konkurents mõjutab hindu.
MR: Kui võrdleme ehituse hinda projekteerimise hinnaga, siis ehitushindade üle küll vaieldakse ja neid kaubeldakse alla, aga lõpuks makstakse ikka kõik kinni – kui sul ikka seda maja, ehitist vaja läheb, siis liialt vastu vaielda ei saa. Samas kõik see, mida ehitatakse, tuleb enne hästi läbi mõelda, ümber mõelda ja koos kõikide eriosadega moodustada tervik. Keegi ju lõpuks ei taha, et juhtmed jooksevad seina peal või WC toru tuleb magamistoa nurgast alla. Minu arust halva, kiiresti tehtud projekti ära ehitamine on kohutav raiskamine.
Statistika on hea argument, et põhjendada tellijale projekteerimise hinda. See on kõigile arusaadav– kuud võib jagada tundideks ning hinna kuupalkadeks.
MT: Kui arhitekt teeb alampakkumise, teeb halvad joonised ja siis läheb vastutus edasi ehitajale, siis ehitaja ei võida isegi 1% ehitusmaksumusest. Poolikud lahendused, ajakaotus ehituses ja muu – see kõik annab ehitusplatsil nii jõhkra paugu, et on täiesti arusaamatu, miks peaks hindasid projekteerimise koha pealt pitsitama. Meie kogemus on, et kui projekt on põhiprojekti järgust kaugemal ja kui ehitaja on juba paadis, siis ehitaja saab sellest suurepäraselt aru. Põhiline üksteisel silma peast välja torkamine käib ikkagi seal võistluste otsas, eskiisides ja eelprojektides.
Madli Kaljuste (MK): Millised kogemusi on teil väiksemast või suuremast büroost büroopidajana või töötajana või hoopis vabakutselisena? Ehk võiks palgad olla avalikud või kehtida üldreegel, kui palju võiks praktikant, alustav ja kogenum arhitekt palka saada? Näiteks Eesti näitlejate liidul on lähtetasud määratud ja need on avalikult kättesaadavad. Eriti tööturule sisenedes oleks selline info abistav ja kasulik suunis.
MR: Mina olen töötanud Taanis keskmise suurusega büroos, kus oli tunne, et ega ma seda töötasu tudengina kuidagi välja küll ei teeninud. Oli selline tagasihoidlikult halb tunne, et äkki nad maksavad selle eest, mida ma teen, ikkagi liiga palju. Eestis töötasin mõnda aega väikeses büroos, see oli ammu ja olid teised ajad, aga väga palju luges sellel ajal seltskond ja ühised üritused, mis kõik muu korvas. Ülejäänud aja olen ise bürood pidanud. Eks need palgad on büroopidajate vahel enam-vähem teada. Inimesed ikka liiguvad büroode vahel ja tahavad sama või natuke suuremat palka kui eelmises kohas.
MT: Perspektiiv ettevõtja või töötegijana ei ole minu meelest nii erinev, sest lõppkokkuvõttes tehakse ära mingi hulk tööd ja küsimus on selles, kas see töö on elementaarselt tasustatud, nagu näiteks on inseneridel. Arvestades arhitekti vastutust kogu hiigelsuure majandussektori ees, sest ehitussektor on majanduse oluline osa, kuhu arhitekt panustab tekkiva kvaliteedi, siis alla keskmise palk ei käi sellega kuidagi kokku.
ÜTS: Praegu vist käib…
MT: No seda ma räägin. See on absurd.
ÜTS: Ma tegin aasta tagasi arhitektuuribüroode kohta statistikat. Suurte büroode teravas tipus on seis parem, st palgad on üle Eesti keskmise. Aga kui võtta top-100 bürood, siis keskmine palk jääb kahjuks Eesti keskmisele alla.
MT: Minu meelest on elementaarne, et palgad võiksid olla teada, kas või enam-vähem. Et näiteks mis on koolist tulles tööleasumise palgalävend. Kuskil Austrias on see ju täiesti tavaline, et kõik teavadki enam-vähem, mis on arhitekti keskmine palk ja mis see on, kui töötad 5 aastat, 10 aastat. Eestis tuleks see teater ära lõpetada, et nagu keegi ei tea. Hindasid ei tohi küll kokku leppida, aga statistikat võib teha ja seda ongi EKEL teinud. Arhitektuur on samasugune projekteerimine.
MR: Meie reaalsus on olnud ikkagi selline, et aeg-ajalt, kui parasjagu ei ole ühtegi võistlust võitnud ja tellija paneb ka vanad projektid pausile, siis ei räägi me isegi miinimumpalgast, siis pole järsku enam üldse raha, endale ka mitte. Meie valdkonnas on tööd lainetena, sellest peab ka aru saama. Aga ehk kalkulaatorid parandavad seda, et osatakse neid mõõnasid juba ette näha ja varem õigemini elada.
MT: Tehnikakõrgkool kogus statistikat lõpetajate, sh teedeehitajate ja kõigi teiste tehnikakõrgkoolis õppijate sotsiaalmaksu laekumise kohta. Ehitussektori erialadel on sotsiaalmaksu laekumine viimase 10 aastaga kahekordistunud, kuid arhitektidel on see jäänud samaks ehk siis arhitektid on viimase 10 aasta jooksul vaesunud. Ja see tuleb sellest, et arhitektid üritavad maailma päästa ja võistlusi teha ja on hästi emotsionaalsed. Aga vee-, kanali-, kütte- ja ventilatsioonisüsteemide projekteerijad projekteerivad toru. Arhitekt peaks hakkama rohkem projekteerima oma asja nagu toruprojekteerijad, ka võistlustel. Võistlused on totaalselt alarahastatud. Ja sealt algab kogu probleemistik – tegelikult peaks majaprojekti hankimine olema eelarves juba tõsiseltvõetav rida. Kuid praegu ei ole see absoluutset nii. Ma arvan, et täna võib mõne võistluse turundusüritus olla arhitektuurivõistluse preemiatega võrdse eelarvega.
MK: Nüüd peame aga kiirustama! Aitäh teile, lähme kuulame Eiku.*
*Vestlus toimus tund enne Eik Hermanni doktoritöö „Aine-ümbruskondliku pragmapoeetika poole: uurimused teooria ja praktika lahutatusest“ kaitsmist Eesti kunstiakadeemias.
MARI RASS on Arhitekt Must OÜ arhitekt, arhitektide liidu juhatuse liige ja tööka valdkonna tervise töögrupi juht.
MIHKEL TÜÜR on on Kadarik Tüür Arhitektid OÜ arhitekt ja Tallinna tehnikakõrgkooli arhitektuuri külalisprofessor.
ÜLO-TARMO STÖÖR on arhitekt ÖÖ-ÖÖ Arhitektides, EAL-i eestseisuse liige ning Arhiluse Fondi eestvedaja.
MADLI KALJUSTE on MAJA toimetaja.
PÄISES: väljavõte artiklist ajakirjas, kujundus: Unt/Tammik.
AVALDATUD: MAJA 3/4-2025 (121-122), peateema TÖÖ JA TOIT
1 Statistika kogumisse ja kaasamõtlemisse on panustanud veel järgmised liidud ning nende liikmed: Eesti ehitusettevõtjate liit, Eesti ehitusinseneride liit, Eesti kütte- ja ventilatsiooniinseneride ühendus, Eesti maastikuarhitektide liit, Eesti sisearhitektide liit, Eesti elektritööde ettevõtjate liit ja Riigi Kinnisvara AS.
2 EAL-i, ESL-i ja EMAL-i tööriista väljatöötamist rahastati ehitussektori digitaliseerimise toetamiseks mõeldud e-hüppe meetmest. Kalkulaatori valmimist toetasid veel 3+1 arhitektid, Arhitekt Must, Arhitektuuribüroo JVR, DAGOpen, Kadarik Tüür Arhitektid, Kauss Arhitektuur, KOKO arhitektid, QP Arhitektid, Raivo Tabri Arhitektuuribüroo, ÖÖ-ÖÖ arhitektid ja selle arendas välja Platvorm.
