Mis on arhitekti töö tulemus?

Kaksteist bürood, arhitekti ja kollektiivi vastasid küsimusele, mis on arhitekti töö tulemus. Vastuseid saadavad pildid töökohtadest ja tabamused, kus arhitekti töö tulemus kõige paremini välja paistab.

1

Jaak-Adam Looveer, Muutruum:
Minu kokkupuude tööga on sõge ja intensiivne, leian end töötamas peaaegu iga päev ning sõltumata kellaajast. Töösse suhtumine on kujunenud ilmselt isa eeskujul, kes hilines sügaval nõukogude ajal suures projektbüroos töötades sageli tööle ning sai selle eest valvurilt või ülemuselt noomida. Tema vastus oli julge ja selge: „Arhitekt töötab ka magades!“ Sellega jäeti rahule, ei osatud vaidlustada. Pean minagi arhitekti töö põhiosaks arhitektuurset mõtlemist, mis ei maga. Et see aga ka teistele kasulikuks muuta, on vaja väljendusoskust ja tööd. Erinevaid asju on käsil palju: arenduste nõustamine, planeeringute koostamine, töö uuringute ja strateegiliste dokumentidega, EAL-i töös ja kogukondlikes tegevustes kaasa löömine, tudengite õpetamine, doktorikoolis õppimine, tänavaprojektide nügimine, ümberehitusprojektide ja võistlustööde tegemine, pakkumiste ja paberimajandusega toimetamine. Suurtest struktuuridest väikse detailini on olulisimaks väljendusviisiks ja n-ö tulemuseks sõna ja skeem. Töö iseloom lubab töötada nii kodus kui ka kohvikus, suhtlen peamiselt veebis, vahel ka kohtudes, tarbin lahustuvat kohvi, ja kui isu täis, siis lahjemat jooki.

2

Arhitektuuribüroo b210 arhitektid:
Arhitekti töö sõltub aina enam protsesside juhtimisest. On hea meel, kui oleme ekspertidena kaasatud juba lähteülesande koostamisse – mida üldse ja kuhu teha on määrava tähtsusega. Projekteerimisleping, mis jõuab arhitekti lauale pärast võistluse võitmist, on tohutu varasema koostöö tulemus: enne seda on välja töötatud lähteülesanne (sh ruumiprogramm), valitud asukoht ja pandud paika nii projekteerimis- kui ka ehituseelarve. Juhul kui ehituseelarve on loodud enne ruumiprogrammi ja lõppkasutaja lähteülesannet, on arhitekt kahvlis: tahaks ju küll joonistada kõikide soove, ent realistlik eelarvestamine ütleb, et kõike ei ole võimalik ehitada. Kvaliteet sõltubki suuresti protsesside juhtimisest ja selgetest rollidest. Isegi näituse või eramaja puhul ei tohi alahinnata projektijuhtimise mahtu, ajakulu ja väärtust. Tihti tundub, et arhitekti peetakse justkui pliiatsiks, aga tegelikult oleme (eelkõige) kui kalka ja liim. Esimene ruumivisioon, mis läbi transparentsete kihtide kumab läbi kogu projekti ja osaliste ühises hingamises, kleepub koostööks.

3

Olga Trebuhina, kodanikualgatuse „HouseEurope!“ Läti korraldusmeeskonna liige, RUUME arhitekt:
Arhitekti töö tulemus ei ole alati hoone –  see võib väljenduda ka liikumises või tegutsemisele ärgitamises. Just seda teebki „HouseEurope!“ –  Euroopa kodanikualgatus, mis tõukab tagant seadusemuudatusi, mis teeksid renoveerimise lihtsamaks, taskukohasemaks ja kaasavamaks. See initsiatiiv rõhutab renoveerimise eeliseid lammutamise või hooletusse jätmise ees. Balti riikides on paljude hoonete kadumise põhjuseks hülgamine, mis on passiivse lammutamise vorm. Iseäranis on probleem just teise maailmasõja järgse arhitektuuripärandiga, mis kannatab nii Nõukogude okupatsioonist tingitud stigma kui ka toonase ebaühtlase ehituskvaliteedi tõttu. Arhitektidel on oma roll selles, et liikuda edasi paradigmast, kus olemasolevates hoonetes nähakse pigem takistusi kui potentsiaali. Eluasemekriis, ringmajanduse põhimõtted ja kliimateadlikkus lisavad kõik uusi ajendeid keeruka pärandiga koos elamiseks ja selle parandamiseks. Seadusi kujundades laiendame oma kutseala piire ja näitame, et arhitektid saavad olla ja peaksidki olema mitte üksnes ruumi-, vaid ka muutuste loojad  –  kaasavama tuleviku saadikud.

4

Arnita Melzoba, GAISS arhitektuuristuudio:
Meie peame oma töö tulemuseks elu, mida elatakse meie kavandatud majas, või tööpäeva, mida veedetakse meie kavandatud kontoris. Me joonistame puitseinu ja terasplekist tilgaliiste, me ajame näpuga järge õigusaktides ja arvutame välja kujutegureid säästva ehituse tarbeks, tootes nõnda hulganisti digitaalseid projektidokumente. Me töötame koos ehitajaga ehitusplatsil, et kasutatud materjalide liitumiskohad oleksid täiuslikud, ning püüdleme lahenduse poole, mis peab lugu loodusvaradest ega raiska neid. Lõpptulemus on saavutatud siis, kui perekond tunneb, et ehitatud maja on nende kodu. Nad riputavad oma maalid seintele, jätavad sussid trepi alla ja kasvatavad maja kõrval tomateid. Lapsed ajavad oma tube sassi, sõbrad tulevad külla uut aastat vastu võtma. Arhitektuurist saab paik muljetele ja mälestustele.

5

Mari Hunt, MARIHUNT Arhitektid:
Väikeses stuudios sünnivad ideed ühisest tegutsemisest: keegi suhtleb tellijaga, keegi joonistab, keegi joonestab, keegi arutleb, keegi võtab hetke, et eemalt vaadata, keegi pildistab. Arhitektitöö on pidev koostöö – ruum sünnib suhtlusest ja sünergiast. Arhitekt on justkui tõlk või psühholoog, kes aitab eri pooltel üksteist mõista ja ühist keelt leida. Uus idee sünnib seal, kus kohtuvad kogemused, usaldus ja vaidlused. Valminud hoone on vaid nähtav osa protsessist – tegelik tulemus on see koostöö ja energia, mis muudab mõtte ruumiks ja inimeste igapäevaelu osaks.

6

Jautra Bernotaitė, Office de Architectura:
Umbes 90% arhitektuuriprojektidest lõpetab pärast ideefaasi sahtlis. Osa neist jäävad ringlema mööda ametiasutusi, takerdudes üha kasvavasse bürokraatlikku masinavärki, teised aga lükatakse majanduslikel või poliitilistel põhjustel määramata ajaks edasi, isegi kui ehitusluba on juba saadud. Selleks et eduka tulemuseni jõuda ja et projekteeritu näeks lõpuks ka päevavalgust, võib kuluda aastaid, vahel ka aastakümneid. Protsess hõlmab nii paljusid osapooli, et arhitekt ei saa enam ammu seda ainuisikuliselt dirigeerida, isegi akende suurused võivad olla juba energianormidega paika pandud. Kasvav regulatsioonide ja piirangute hulk teeb arhitektuuri ühetaolisemaks ja igavamaks. Õnneks leidub siiski väike protsent projekte, mis annavad põhjust optimismiks.

7

Mari Rass, Arhitekt Must:
Arhitekti töö eesmärk on luua väärtust inimestele ja kogu ühiskonnale. Arhitekti töö tulemus on edukam ühiskond, lihtsamini toimiv linn ja igas aspektis parem elu. Teinekord saab ka ühe pildi või veenva visiooniga maailma õigesse suunda lükata, kui leidub keegi, kes sellesse usub ja selle nimel tegutsema hakkab. Selleks et jõuda ruumilise keskkonnani, mis loob väärtust ja parandab elu, läheb vaja palju ressurssi ja teisi osapooli. Kõik arhitekti töövahendid – visandid, tekstid, plaanid, vaated, lõiked, kirjeldused, detailid ja tehnilised joonised – nõuavad väga suurt tööd, aga on ikkagi ainult esimene etapp tulemuseni jõudmises. Kui projekt jääb projektiks ja sellele ei järgne ehitust ja hilisemat kasutuselevõttu, siis pole ka arhitekti töö tulemus realiseerunud. See, mis jõud on lõpuks arhitekti tööl elu muuta ja inimesi aidata, selgub alles paljude teiste kaasabil ja aastate pärast.

8

Sandra Sinka, RUUME:
Keskkond. Me töötame ehitatud ja avaliku keskkonna heaks, et postsovetlikust ruumist edasi liikuda ja seda inimlikumaks muuta. Püüdleme selle poole, et arhitektide professionaalset häält avalikkuses kuuldaks ja kuulda võetaks. Meie eesmärk on täiustada ruumilist keskkonda ja suurendada usaldust arhitektuuri kui kutseala vastu. Me arendame suhtlust, mis on avatud, kaasav ja põhineb kõigi poolte vastastikusel usaldusel.

9

Tomomi Hayashi, Hayashi–Grossschmidt Arhitektuur (HGA):
Álvaro Siza on öelnud: „Architects don’t invent anything, they transform reality.“ Arhitektid oskavad kuulata, kohaneda, tõlgendada ja pakkuda lahendusi nii füüsilisele keskkonnale kui ka abstraktsele üleskutsetele. Hiljutisel Jaapani reisil külastasin mitut arhitektuurikooli, et uurida, mis on muutunud viimase 30 aasta jooksul ja kas on märgata ühist suundumust. Täheldasin, et linnaruumis keskendutakse väiksema mastaabiga sekkumistele ja hoonete rekonstrueerimisele. Skaaladele ja tegevustele, mis varem olid kõrvalise tähtsusega. Tähelepanekut kinnitas ka Eesti arhitektuurimuuseumi näituse „Tegele olemasolevaga. Jaapani arhitektuuri uued suunad“ sõnum. Enda büroo töös võime täheldada mõnevõrra sarnast tendentsi. Pärast Rotermanni Jahulao valmimist tuli majanduskriis, mis suunas tegevuse olemasoleva väärtustamisele. Sellest ajast oleme järjest tegelenud rekonstrueerimisprojektide ja sisearhitektuuriga: Lutheri mööblivabriku masinasaal, Tondi vahtkonnahoone ja Patarei merekindlus. Igas olukorras leidub arhitektile aga uusi võimalusi.

10

Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Arhitektuuriagentuur:
Arhitekti töö sisu ja tulemus on iga töö puhul erinev. Lõpptulemus ja selle formaat võivad muutuda algul plaanitust ja ei ole üleni arhitekti kontrolli all. Realiseeruda võib vaid projekt või võib töö käigus ilmneda mõni muu huvitav mõte, joonis, pilt või ese. Olenemata formaadist on tulemuseks siiski olemasolevasse olukorda sekkumine. Enamasti ruumiline, kuid teinekord ka muul moel mingit süsteemi või olukorda korrastav, loov või kirjeldav. Töö tulemuseks võiks olla natuke parem – selgem, süsteemsem ja ilusam – tükk maailmast. Arhitekt korraldab ja korrastab ruumi ja materjali, lähtudes olemasolevatest ja lähemas tulevikus ennustatavatest protsessidest, aga laseb ka muutmist mitte vajavatel osadel omasoodu olla. Töö tulemuseks võiks siiski olla ruumiline kvaliteet ja teatav nutikus lahendustes.

11

Ove Oot, Apex:
Arhitekti töö ei lõpe minu jaoks projekti valmimise ega ka maja avamise või selle funktsiooni kadumisega. Loodu vajab järjepidevat tähelepanu – hoolt, haldamist ning ka kohandumist uute tehnoloogiate ja vajadustega. Töö tulemuseks on protsess, mis kord nõuab rohkem, kord vähem tähelepanu ja energiat. Ehitatud keskkond on terviksüsteem, kus põimuvad loojad, haldajad, kogukonnad, kriitikud jt – arhitekt võib võtta erineva positsiooni. Tulemus võib avalduda mitmel moel: restaureeritava hoone algupärase detaili päästmisena, arhiivijoonise uue tõlgendusena, sõlmjoonisena, vestlusena kogukonna esindajatega või diskussioonis ehitajaga parima tehnoloogilise lahenduse leidmiseks. Kõik need tegevused moodustavad arhitekti töö tulemuse – mitte ainult eraldiseisva punkti, vaid osa ühest jätkuvast rännakust.

12

Tuomas Toivonen, arhitekt, muusik, Kulttuurisauna haldaja Helsingis:
Minu jaoks on arhitekti töö tulemuseks… elu? Ma töötan ja teen oma argitoimetusi peamiselt ruumides, mille olen ise kavandanud ja ehitanud. Tavaliselt liiguvad arhitektid üht hoonet lõpetades edasi järgmise projekti juurde, ent minu igapäevaelu kujundanud projektide puhul olen ma jäänud kas hoone kasutajaks, kaasomanikuks, haldajaks, hooldajaks või elanikuks – olen arhitektuuri vabatahtlik vang. Nüüd ei kulu mu aeg ja jõud niivõrd loomisele, kuivõrd haldamisele, hooldamisele ja säilitamisele. Mul on võimalus näha, kuidas inimesed hooneid kasutavad, ja jälgida, kuidas nii loodus kui ka linn nende ümber tasapisi muutuvad, kuid ühtlasi neid seedivad  – näha kasutuse, paatina ja kulumise jälgi ning ilmastiku mõju. Seega pean arhitekti töö ülimaks tulemuseks selle ühiskondlikku, kollektiivset, perekondlikku ja indiviidipõhist mõju –  paremat igapäevaelu, mida võimaldab ja ülendab järjepidev kasutamine.

PÄISES: Projektiarutelu b210-s.
AVALDATUD: MAJA 3/4-2025 (121-122), peateema TÖÖ JA TOIT